Balti riikide infokampaania:
Valgevene infokampaania:

KKK






Mida mõeldakse "ohtlike kemikaalide" all?

Need on peamiselt inimese poolt loodud keemilised ained, mis oma omaduste tõttu võivad kahjustada keskkonda ja tervist. Kuigi kõik keemilised ained võivad suurtes kogustes ja vajalike ettevaatusabinõude eiramisel omada kahjulikku mõju, on siinkohal peatähelepanu pööratud sellistele sünteetilistele ainetele nagu ftalaadid, polübroomitud difenüüleetrid (PBDE-d), parabeenid, perfluoritud ühendid (PFC-d) ja teised ained, millede spetsiifilised omadused muudavad nende pikemaajalise negatiivse mõju ennustamise raskeks. Vaatamata ohutumate alternatiivide olemasolust on eelpool toodud ained ikka veel erinevates toodetes laialdaselt kasutusel.

Mis teeb need ained ohtlikuks?

Üldiselt sõltub aine ohtlikkus sellele iseloomulikest keemilistest ja füüsikalistest omadustest, mida ei saa muuta. Ohud, mida üks või teine aine võib avaldada või kahjud, mida nad võivad tekitada võivad olla erinevad.

Inimese tervisele ohtlikud ained võivad tõenäoliselt:

  • tekitada vähki,
  • vähendada tõenäosust saada (terveid) lapsi,
  • kahjustada geene.

Lisaks võivad ohtlikud ained häirida hormonaalsüsteemi toimimist või põhjustada allergiaid. Erinevad ained võivad olla tõsiseks ohuks ja põhjustada kahju keskkonnale ja seeläbi ka inimestele eriti juhul kui nad on:

  • Püsivad ühendid – mis tähendab, et neid ühendid ei lagundata keskkonnas ja seetõttu jäävad nad keskkonda pikaks ajaks, nende kontsentratsioon keskkonnas aja jooksul suureneb.
  • Bioakumuleeruvad – mis tähendab, et püsivad keemilised ühendid või erinevad ained kogunevad aja jooksul organismi kudedesse  (nt ladestuvad rasvkoes). Need bioakumuleeruvad ühendid jõuavad keskkonnast tihtipeale  inimese toidulauale, nt rasvase kala söömisel, jne.
Kust kohast ohtlikud ained tulevad?

Ohtlikud kemikaalid võivad olla nii looduslikud kui ka tööstuslikult toodetud (inimtekkelised). Neid kasutatakse meie igapäevaste toodete tootmisel või lisatakse väga väikestes kogustes toodetesse või nende komponentidesse, et anda lõppproduktidele teatud omadused. Näiteks ftalaate kasutatakse plastiku pehmemaks muutmiseks.

Kui me igapäevaselt ostame ja kasutame erinevaid tooteid,  puutume me kokku erinevate ohtlike ainetega, mis vabanevad tootest nende kasutamise ja toote elutsükli jooksul.

Kas ma peaksin muretsema ohtlike kemikaalide pärast isegi siis, kui nad esinevad väga väikestes kontsentratsioonides?

Jah, peaksite! Mõned ohtlikud ained võivad omada kahjulikku mõju isegi kokkupuutel väga väikeste kogustega ja seetõttu kokkupuudet ainetega, mis võivad põhjustada vähki või  geneetilisi kahjustusi tuleks vähendada.

Lisaks on oluline teada, et

  • me ei ole kokkupuutes ainult ühe ainega korraga vaid väga mitme erineva kemikaaliga (niinimetatud kokteili efekt). Me ei tea kas ja kuidas need erinevad ained üksteist mõjutavad ja millisel määral mõjutavad nad negatiivse mõju olemust ja suurust.
  • mõned ained, eriti sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad, võivad omada kahjulikku mõju juba väga väikestes kontsentratsioonides.
  • osad teadlased usuvad, et pidev kokkupuude ka madalates kogustes erinevate ohtlike kemikaalidega nõrgestab meie immuunsüsteemi ja võimet stressiga toime tulla. Üks näide selle väite tõestuseks võib olla suurenenud allergiate teke. Seega antud teooria kohaselt aitab kemikaalidega kokkupuute vähendamine parandada meie tervist.
Kuidas satuvad ohtlikud kemikaalid meid ümbritsevasse keskkonda?

Ohtlikud kemikaalid satuvad keskkonda tarbitavate toodete kaudu, näiteks šampoonides sisalduvad ohtlikud ained satuvad vee kaudu kanalisatsioonisüsteemi. Need ained võivad sattuda õhku, vette ja pinnasesse ka tööstuste ja sealsete tootmisprotsesside kaudu. Mõnikord satuvad saasteained otse looduskeskkonda, näiteks jõgedesse ja järvedesse, ja mõnikord suunatakse reovesi veepuhastusjaamadesse, kus hävitatakse ja eemaldatakse suurem osa ohtlikest kemikaalidest. Siiski jääb väike kogus ohtlike kemikaale alles või teatud kemikaale ei eemaldata üldse ja need satuvad loodusesse.

Kemikaalid eralduvad ka erinevatest toodetest kui need hakkavad vananema või kui neid kasutatakse äärmuslikes tingimustes (näiteks autorehvides kasutatavad ained kuluvad sõidu ajal maha koos kummide kulumisega ning atuvad seeläbi keskkonda).

Milline on ohtlike ainete negatiivne mõju keskkonnale?

Peamine mure ohtlike ainete sattumisega keskkonda tuleneb sellest, et nad võivad mõjutada ökosüsteemide normaalset funktsioneerimist. Teatud häiringud keskkonnas võivad ohustada näiteks konkreetsete organismide populatsiooni säilivust ja stabiilsust – näiteks mõned ained põhjustavad kaladel soomuutusi, mille tulemusena on suurenenud isasisendite hulk  ja sellest tulenev populatsiooni suuruse vähenemine. Ohtlikud ained mõjutavad erinevaid organisme ka kaudselt – näiteks keskkonna stressifaktorite suurenedes väheneb ökosüsteemide üleüldine võimekus taastada oma looduslik seisund.

Kuidas puutuvad inimesed kokku ohtlike kemikaalidega?

Ohtlikud kemikaalid võivad sattuda inimese organismi peamiselt kolmel viisil:

  • Naha kaudu, juba aine esmasel kokkupuutel naha pinnaga. Ained võivad tungida läbi naha ja näiteks läbi silma limaskesta ning võidakse transportida sel viisil üle kogu keha.
  • Sissehingamisel – kui ümbritsevas õhus leidub ohtlikke aineid. Kemikaalid võivad ladestuda kopsudes või imenduda kopsudest vereringesse, kust nad kantakse edasi erinevatesse kehaosadesse ja organitesse.
  • Toidu kaudu või kogemata allaneelamise kaudu. Need ained võivad sattuda vereringesse seedimiselundkonna kaudu ja seejärel kantakse üle kogu keha.
Miks on lapsed eriti kaitsetud ja tundlikud ohtlike ainete suhtes?

Lapsed on ohtlike kemikaalidega kokkupuute suhtes tundlikumad kuna:

  • Laste nahapinna ja kaalu suhe on täiskasvanu omast palju suurem ja seetõttu on kehasse sisenevate kemikaalide ja kehakaalu suhe kõrgem, mis tähendab ainete suuremat kontsentratsiooni kehas.
  • Lapse nahk on oluliselt õhem kui täiskasvanu nahk ja naha kaitsefunktsioon ei ole veel täielikult välja arenenud.
  • Lapse hingamiselundkond on veel arenemisjärgus ja lapsed hingavad sageli suu kaudu.
  • Laste metabolism ei ole nii tõhus kui täiskasvanutel.
  • Laste immuun- ja närvisüsteemid veel arenevad ja seetõttu võivad isegi väikesed kogused mürgiseid aineid olla kahjulikud.
  • Kemikaalid imenduvad laste organismi kiiremini ja väljuvad nende organismist aeglasemalt ning nende elunditel ja immuunsüsteemil on keemilise toime vastu vähem kaitsemehhanisme.
  • Eriti vastuvõtlikud on lapsed hormoonsüsteemi kahjustajatele,  kuna need häirivad keha üldist arengut.
Mida teatakse ohtlike ainete mõjudest inimese tervisele?

Tänu uutele kemikaale käsitlevale seadusandlusele,  on suurenemas teaduslike tõendite hulk üksikute ainete kahjuliku mõju kohta inimese tervisele. Ajapikku paraneb teave ainetest ja nende mõjudest inimese tervisele.

Kuigi teadmised individuaalsete ainete mõjude osas suurenevad, on meil ikkagi vähe informatsiooni kemikaalide koosmõjust või erinevate keemiliste segude mõjust inimese tervisele. See on aga muret tekitav, kuna tavaliselt puututakse kokku mitme erineva ainega paralleelselt ehk nii öelda „keemilise kokteiliga“, mitte üksiku ainega eraldi.

Tähelepanu vajab ka tõsiasi, et osad terviseprobleemid mis võivad olla põhjustatud teatud ainete tõttu, on inimesele teada väga lühikest aega ning neid ei ole põhjalikult uuritud. Need on peamiselt seotud sisesekretsioonisüsteemi häiretega, mille jaoks ei ole kindlaid kriteeriumeid, et otsustada, kas teatud ained toovad esile teatavaid mõjusid või mitte. Nende ainete mõju võib esineda juba väikeste annuste puhul ja võib eriti tugevalt väljenduda väikeste laste puhul.

Kuna kemikaalide kokteilide ja sisesekretsioonisüsteemi häirete osas ning eluaja jooksul väikeste koguste keemiliste ühenditega kokkupuutumise mõju osas on veel palju ebamäärasust, siis igasugune kemikaalidega kokkupuute vähendamine panustab tõenäoliselt üldise tervise paranemisele, isegi juhul, kui see ei ole meile otseselt nähtav.

Miks ei ole ohtlike ainete kasutamine seadusega keelatud?

Kõige ohtlikumad ained on vähemalt EL turul keelatud kasutada. Teised, samuti väga ohtlikud ained on keelatud kasutada teatud toodetes, nagu näiteks laste mänguasjades. Samas, vastavalt meie õigussüsteemile, ohtlike ainete kasutamise piiranguid on võimalik õigusaktidesse rakendada ainult juhul, kui on tõendatud konkreetse üksiku aine keskkonna- ja terviserisk. Mitme erineva aine ja „ainete kokteiliga“ kokkupuutest tulenev risk ei ole aga õigusaktides käsitletav. Samuti, kui riski ei ole täpselt veel tuvastatud, siis nende ainete kasutamise reguleerimine ei ole enamasti võimalik.

Teiseks, isegi kui ohtlike kemikaalide kasutamine on Euroopa Liidus piiratud, võib siiski leiduda tootjaid, mis sellegipoolest kasutavad neid aineid ja seega rikuvad seadusi,  kas siis teadlikult või lihtsalt selle tõttu, et nad ei ole nendest piirangutest ja kohustustest teadlikud. Võrreldes EL-is toodetud toodetega osutuvad imporditavad tooted sagedamini õigusaktidele mittevastavaks.

Mida me saame teha, et vähendada kokkupuudet ohtlike kemikaalidega?

Kokkupuudet ohtlike kemikaalidega täielikult vältida ei saa, kuna nad on juba laialdaselt levinud mitte ainult meie siseruumides ja toodetes vaid ka looduskeskkonnas. Kuigi me ei saa täielikult vältida kokkupuudet ohtlike kemikaalidega, peaksime tegema kõik endast oleneva, et vähendada keemiliste ainete ja keemiliste segudega kokkupuute sagedust ja hulka.

Seetõttu: Mõelge enne kui ostate!

  • Lugege toote ainete sisalduse etikette ja õppige ära tundma ning mitte ostma kahjulike koostisainetega tooteid.
  • Küsige edasimüüjatelt ja tootjatelt vähem ohtlikke aineid sisaldavaid tooteid.
  • Kasutage tooteid ainult vastavalt ettenähtud kasutus- ja ohutusjuhenditele.
  • Peske uusi mänguasju ja tekstiili enne kasutamist.

Rohkem infot, kuidas vähendada kokkupuudet ohtlike ainetega leiab meie kodulehelt erinevate tootegruppide alt.

Kust kohast leida rohkem informatsiooni?

Meie kodulehelt leiate informatsiooni infot erinevates tootegruppides sisaldusa võivate ohtlike kemikaalide kohta. Samuti tutvuge meie tarbijate infoteatmikega.  Antud teema kohta leiab hulganisti informatsiooni ka erinevatelt interneti lehekülgedelt.